Kümblustünn – iidne tervendaja

Esimesed teated jaapani vannist ehk furost pärinevad juba umbes 13. sajandist, mil jaapanlased said inspiratsiooni kuumaveeallikatest ning iidsest traditsioonist end seal lõõgastada. Nüüd on kümblustünnid vallutamas kogu maailma.

Furo teeb eriliseks see, et tema toimefaktoriks on kuum vesi, mitte kuum õhk. See on turvalisem ja ohutum inimestele, kellel on probleeme liigeste ja lihastega. Samuti on jaapani vann suurepärane alternatiiv looduslikele kuumaveeallikatele, mida kahjuks pole kõigil võimalik nautida.

Kuid aegade algusest on Jaapanis olnud traditsiooniks end kuumaveeallikates lõõgastada ning sealt tervist otsida. Sellest traditsioonist tekkis Jaapanis juba aastasadu tagasi ärimudel – kuumaveeallikate ümber ehitati puhkemajad, kus inimesed said nautida kuuma vee rõõme ja nii oma tervist turgutada.

Eksklusiivsemad puhkemajad ehitati suisa allikate kohale, et pakkuda jõukamatele huvilistele suuremat mugavust ning privaatsust. Jaapanlaste seas on see traditsioon tänini au sees ja paljud perekondlikud puhkused planeeritakse just kuumaveeallikate juurde. Samuti on Jaapanis pea võimatu reisida ilma, et kuumaveeallikate mõnusid ei nauditaks.

Furo – seltskonna hing

Kuid inimene armastab mugavust ning lõõgastuda taheti ka kodus. Jaapanlased ei lasknud ennast kuumaveeallikate kaugusest segada ning leiutasid furo – köetava vanni.

Jaapani vann on seltskonna hing, kus koos mõnusa ajaveetmisega saab kosutust nii vaim kui ka keha. Traditsiooniliselt on jaapani vannis vesi 40-42 kraadi ja lõõgastuse pikkuseks kuumas vees võiks olla kuni 20 minutit. Veest saadav soojus püsib kehas pikka aega ning pärast lõõgastust tekib meeldiv rammestus.

Lisaks lõõgastumisele mõjub Jaapani vannis käimine hästi kogu organismi verevarustusele, kiirendab ainevahetust ning viib kehast välja mürkaineid, muutes ka naha kaunimaks. Kui traditsioonilises soome saunas viib mürke kehast välja kohati hingemattev leil, siis jaapani vanni puhul on selleks lõõgastavalt kuum vesi, mis nagu mainitud, on liigestele ja lihastele turvalisem.

Muide, kas mitte ei peitu jaapanlaste kõrge eluiga just nende kuumaveeallikate kultuuris, sest praeguste prognooside kohaselt elavad pooled 2007. aastal sündinud jaapanlased 107 aastaseks.

Kümblustünnid – käsitööna valminud rätsepalahendused

Lingalaid kümblustünnid on Eestis käsitööna valmivad jaapani vannid, mille suurust, küttekeha ning stiili saab ise valida. Kümblustünne on valikus nii paarile-kolmele inimesele kui ka suurele seltskonnale – valik on Sinu!

Lingalaiu kümblustünnid mahutavad vastavalt mudelile 1100-2000 liitrit vett, mida köetakse kas puu- või elektriküttega.

Kümblustünni saab nautida aastaringselt – nii suveõhtutel kui kargetel talvepäevadel. Kümblustünn ühendab meeldiva kasulikuga lõõgastades ühtaegu lihaseid, edendades vereringet ning maandades stressi ja kui siia lisada veel ka meeldiv seltskond, siis on tünnisaunast raskem leida mõnusamat ajaviitevõimalust.

Kümblustünn ei ole pesemiseks, see on tervendamiseks, lõõgastumiseks ning seltskonna nautimiseks. Tavaliselt eelneb jaapani vannis lõõgastumisele korralik keha pesemine, mis on austus nii enda kui ka teiste nautlejate vastu ja samuti võib vastavalt seltskonna eelistusele lisada vette erinevaid soolasid ja mineraale, mis keha ja meelt veelgi enam turgutavad.